Tetratsükliinid ja glütsüültsükliinid

4.8. Tetratsükliinid ja glütsüültsükliinid

• 
  Tetratsükliinid
  

Eliminatsiooniaja alusel jaotatakse tetratsükliinid lühi- (tetratsükliin, oxytetracycline) ja pika toimeajaga (doksütsükliin, minocycline) preparaatideks.

Erinevalt teistest tetratsükliinidest eritub doksütsükliin suures osas sapiga ning on kasutatav neerufunktsiooni puudulikkusega haigetel.

Grampositiivsed aeroobid: Streptococcus pneumoniae

Gramnegatiivsed aeroobid: Anaplasma, Bartonella, Brucella, Campylobacter, Chlamydia, Chlamydophila, Francisella, Haemophilus, Moraxella, Rickettsia, Vibrio, Yersinia

Muud: Borrelia, Leptospira, Mycoplasma, Ureaplasma, Plasmodium, Treponema

Tetratsükliinid ei toimi anaeroobsetesse bakteritesse.

Näidustused. Tetratsükliinidele tundlike mikroorganismide põhjustatud infektsioonide korral, nagu kroonilise bronhiidi ägenemine, pneumoonia, mittegonokokiline uretriit, riketsioosid, mükoplasmoos, klamüdioos, puukborrelioos, ehrlihhioos, koolera, leptospiroos, taastuv tüüfus, süüfilis, tulareemia, siberi katk, katk, akne. Malaaria profülaktika (NB! fotosensibilisatsiooni oht troopikapäikese all).

Kõrvaltoimed. Sageli esinevad seedetrakti kõrvalnähtudena iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, Clostridium difficile tekitatud diarröa. Suured annused põhjustavad fotosensibilisatsiooni. Tetratsükliinid põhjustavad hammaste värvumist ja hambaemaili hüpoplaasiat, mistõttu neid ei kasutata rasedatel, imetavatel emadel ja alla 8-a vanustel lastel.

Rasedus – klass D.

Doksütsükliini p/o annus täiskasvanutele on 200 mg esimesel päeval, edaspidi 100–200 mg üks kord ööpäevas. Lastele alates 8 eluaastast 2-4 mg/kg/ööpäevas jaotatuna kaheks annuseks esimesel päeval, edaspidi pool esimese päeva annuses üks kord ööpäevas.

Vastupidi doksütsükliinile erituvad peamiselt uriiniga.

Rasedus – klass D.

• 
  Glütsüültsükliinid
  

Tigetsükliin pärsib bakterite valgusünteesi, seondudes 30S ribosoomide alaühikuga ja blokeerides aminoatsüül tRNA molekulide pääsu ribosoomi A-saiti. Sellega takistatakse aminohapete kaasamist peptiidahelate pikendamisse.

Grampositiivsed aeroobid: Enterococcus, Listeria, Staphylococcus (k.a MRSA), Streptococcus

Gramnegatiivsed aeroobid: Acinetobacter, Chlamydia, Chlamydophila, Citrobacter, Enterobacter, Escherichia, Haemophilus, Klebsiella, Serratia, Stenotrophomonas, toimib ESBL-positiivsetesse enterobakteritesse.

Anaeroobid: Bacteroides fragilis’e grupp, Clostridium, Peptostreptococcus, Prevotella

Muud: Mycoplasma

Tigetsükliin ei toimi: Proteus, Pseudomonas aeruginosa

antibiootikumidega sarnaseid kõrvaltoimeid (vt doksütsükliin).

Rasedus – klass D.

Annustamine. Ainult intravenoosse infusioonina 30 kuni 60 minuti vältel. Täiskasvanutele algannus 100 mg ja seejärel 5 kuni 14 päeva vältel iga 12 tunni järel 50 mg. Raske maksapuudulikkusega patsientidel (Child-Pugh' aste C): algannus 100 mg, edasi 25 mg iga 12 tunni järel.

Neerukahjustusega või hemodialüüsi saavatel patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.

4.9. Glükopeptiidid, oksasolidinoonid ja lipopeptiidid

• 
  Glükopeptiidid
  

Vankomütsiin ja teikoplaniin on bakteritsiidsed antibiootikumid, mis pärsivad bakterite rakuseina sünteesi. Glükopeptiidide ja beetalaktaamantibiootikumide sidumiskohad on seejuures erinevad ja ristuvat resistentsust ei esine.
Vankomütsiin (vancomycin)

I/v manustamise järel tekivad vankomütsiini bakteritsiidsed kontsentratsioonid seerumis, sünoviaal-, perikardi-, peritoneumi- ja pleuravedelikus. Vankomütsiin tungib hästi ajuabstsessi, kuid ebapiisavalt liikvorisse. Vankomütsiin seedetraktist ei imendu. Eritub neerude kaudu.

Toimespekter.

Grampositiivsed aeroobid: Enterococcus, Stapylococcus (k.a MRSA), Streptococcus (k.a PRSP)

Suukaudsed preparaadid toimivad Clostridium difficile’sse.

Näidustused. Teiste antibiootikumide suhtes resistentsed grampositiivsed infektsioonid, nagu luude ja liigeste, naha- ja pehmete kudede infektsioon, endokardiit, meningiit. Enterokokkide suhtes võib vankomütsiin olla kas bakteritsiidne või bakteriostaatiline, mistõttu enterokokkendokardiidi korral kombineeritakse vankomütsiini aminoglükosiidiga.

Per os: Sooleinfektsiooni korral Clostridium difficile, juhul kui ei ole võimalik kasutada metronidasooli.

Selleks et vältida vankomütsiinresistentsete grampositiivsete kokkide selektsiooni, tuleb vankomütsiini kasutamist maksimaalselt piirata.

Kõrvaltoimed. Vankomütsiin ei ole terapeutilistes doosides kasutamisel nefrotoksiline. Pikemaajalisel kasutamisel (>5 päeva) ja eelneva neerupuudulikkusega patsientidel tuleks jälgida vankomütsiini plasmakontsentratsioone. Neutropeenia ja agranulotsütoosi tekke võimaluse tõttu kestval kasutamisel, tuleb jälgida verepilti vähemalt üks kord nädalas.

Vankomütsiini liiga kiire i/v infusioon (< 60 min) põhjustab näo, kaela ja rindkere punetust ning sügelemist (red neck sündroom). Võib tekkida hüpotensioon. Reaktsioon on seotud histamiini vabanemisega ja seda on võimalik vältida aeglase infusiooniga.

Rasedus – klass C.

Annustamine. I/v annus täiskasvanule normaalse neerufunktsiooni korral on 1 g kaks korda ööpäevas. I/v annus lastele on 40 mg/kg ööpäevas (meningiidi korral 60 mg/kg ööpäevas) jaotatuna 2–4 annuseks. Infusioon peab kestma 1–2 tundi. P/o Clostridium difficile’st tingitud diarröa raviks täiskasvanutele 125 mg, lastele 10 mg/kg neli korda ööpäevas. Ravi kestab 10 päeva.

Neerupuudulikkuse korral tuleb annust vähendada.

Preparaadid

VANCOMYCIN

EDICIN

• 
  Oksasolidinoonid
  

Linesoliid (linezolid)

Oksasolidinoonid pärsivad valgusünteesi ribosoomidel.

Toimespekter.

Grampositiivsed aeroobid: MRSA, MRSE, PRSP, VRE

Näidustused. Linesoliidile tundlike tekitajate poolt põhjustatud infektsioonid, nagu pneumoonia, komplitseeritud naha- ja pehmete kudede infektsioonid.

Kõrvaltoimed. Trombotsütopeenia, aneemia ja leukopeenia ohu tõttu ei kasutata üle 28 päeva. Perifeerne neuropaatia.

Rasedus – klass C.

Annustamine. Täiskasvanutele 600 mg i/v või p/o kaks korda ööpäevas. Alla 18 aastastel ametlikult ei kasutata, soovituslik annus 30 mg/kg ööpäevas jaotatuna 3 annuseks. Neerupuudulikkuse korral ei ole vaja annust korrigeerida.

Preparaadid

ZYVOXID

• 
  Lipopeptiidid
  

Daptomütsiin (daptomycin) on esimene tsükliliste lipopeptiidide hulka kuuluv antibiootikum, mis võeti kasutusele XX sajandi algaastatel. Daptomütsiin lõhub grampositiivsete bakterite rakumembraani.

Toimespekter.

Grampositiivsed aeroobid: Enterococcus, Stapylococcus (k.a MRSA), Streptococcus (k.a PRSP). Daptomütsiin võib toimida ka vankomütsiinresistentsetesse organismidesse.

Näidustused. Teiste antibiootikumide suhtes resistentsed grampositiivsed infektsioonid, nagu luude ja liigeste, naha- ja pehmete kudede infektsioon, endokardiit.

Kõrvaltoimed. Lihastoksilisus, perifeerne neuropaatia, mao- ja sooltrakti sümptomaatika.

Annustamine. Täiskasvanutele i/v 4-6 mg/kg 30 min kestva infusioonina üks kord ööpäevas. Alla 18 aastastel kasutada ei soovitata.

Preparaadid

CUBICIN

4.10. Nitroimidasoolid

Metronidasool on bakteritsiidne antibiootikum, mis pärsib anaeroobsete bakterite ja mõningate algloomade DNA sünteesi. Ainuke metronidasooltundlik aeroobne bakter on Gardnerella vaginalis. Metronidasool imendub hästi suukaudsel manustamisel ja tungib hästi kõikidesse kehavedelikesse.
Metronidasool (metronidazole)

Toimespekter.

Grampositiivsed aeroobid: Gardnerella vaginalis

Gramnegatiivsed aeroobid:

Anaeroobid: Bacteroides fragilis’e grupp, Clostridium, Peptostreptococcus

Muud: Entamoeba, Giardia

Resistentseid tüvesid võib esineda järgmiste haigusetekitajate hulgas: Trichomonas vaginalis.

Näidustused. Metronidasoolile tundlike mikroorganismide põhjustatud infektsioonid, nagu kõhuõõne infektsioon (kombinatsioonis aeroobse toimespektriga antibiootikumiga), vaagnapiirkonna infektsioon naistel (kombinatsioonis aeroobse toimespektriga antibiootikumiga), anaeroobne naha- ja pehmete kudede infektsioon, anaeroobne luude ja liigeste infektsioon, ajuabstsess, Clostridium difficile diarröa, trihhomonoos, giardiaas, amöbiaas.

Aeroobse/anaeroobse segainfektsiooni võimaluse korral tuleb metronidasooli alati kombineerida laia aeroobse toimespektriga antibiootikumiga. Kopsu segainfektsioonide (aspiratsioonipneumoonia) korral ei ole metronidasool parim valik, kuna mikroaerofiilsed streptokokid on suhteliselt metronidasoolresistentsed.

Kõrvaltoimed. Kerged seedetrakti ärritusnähud, metallimaitse suus, glossiit, stomatiit. Pikaajalisel kasutamisel võib tekkida perifeerne neuropaatia. On võimalik krampide teke. Metronidasool põhjustab alkoholtalumatust. Lastel kasutatakse metronidasooli ainult amöbiaasi ja giardiaasi (lamblioosi) korral.

Rasedus – klass B (välditakse I trimestril).

Annustamine. Anaeroobne infektsioon: täiskasvanutele i/v 500 mg kolm korda ööpäevas või 1,0 g üks kord ööpäevas. Kergematel juhtudel p/o 500 mg 2–4 korda ööpäevas. Lastel kasutataks ainult giardiaasi ja amöbiaasi korral.

Clostridium difficile infektsioon: täiskasvanutele p/o 0,5 g neli korda ööpäevas 10–14 päeva jooksul. Bakteriaalne vaginoos: p/o 0,5 g kaks korda ööpäevas 7 päeva jooksul.

Trihhomonoos: p/o 2,0 g ühekordselt patsiendile ja kõikidele patsiendi seksuaalpartneritele. Giardiaas: täiskasvanutele p/o 0,25 g, lastele 5 mg/kg kolm korda ööpäevas 5 päeva jooksul. Amöbiaas: täiskasvanutele p/o 0,75 mg, lastele 10–15 mg/kg kolm korda ööpäevas 10 päeva jooksul

Preparaadid

METRONIDAZOL

ARILIN

4.11. Fluorokinoloonid

Fluorokinoloonid on bakteritsiidsed antibiootikumid, mis tungivad hästi kõikidesse kudedesse, põletikuliste ajukelmete korral ka kesknärvisüsteemi.

Fluoreerimata kinoloonide (nalidikshape jt) suhtes muutsid bakterid kiiresti resistentseteks ja tänapäeval neid ei kasutata. Teise ja kolmanda generatsiooni kinoloonid on nalidikshappe fluoreeritud derivaadid, mis pärsivad DNA replikatsiooni bakterirakus. Teise generatsiooni kinoloonid (tsiprofloksatsiin, ofloksatsiin) on peamiselt gramnegatiivse toimespektriga antibiootikumid. Kolmandas generatsioonis (levofloksatsiin, moksifloksatsiin) lisandub sellele toime grampositiivsetesse kokkidesse (peamiselt Streptococcus pneumoniae).

Norfloksatsiini kasutamisnäidustus piirdub vaid uroinfektsioonidega (vt 4.1.13).
Tsiprofloksatsiin (ciprofloxacin)

Toimespekter.

Grampositiivsed aeroobid: Enterococcus, Staphylococcus

Gramnegatiivsed aeroobid: Citrobacter, Enterobacter, Escherichia, Haemophilus, Klebsiella, Legionella, Moraxella, Morganella, Neisseria, Proteus, Providencia, Pseudomonas, Salmonella, Shigella, Serratia, Yersinia

Näidustused. Tsiprofloksatsiinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioon: komplitseeritud uroinfektsioon, gramnegatiivne luude ja liigeste infektsioon, gramnegatiivne naha- ja pehmete kudede infektsioon, gonorröa, sooleinfektsioon, siberi katku profülaktika.

Kõrvaltoimed. Kõige sagedamini võivad tekkida seedetrakti ärritusnähud, harvem nahareaktsioonid, mis enamasti ei nõua ravi katkestamist. Vahel võivad fluorokinoloonid põhjustada peavalu, unehäireid, erutusseisundit ja depressiooni. Väga harva on kirjeldatud krambisündroomi. Fluorokinoloonide klassiefektiks on Achilleus’e kõõluse rebend/tendiniit.

Kinoloone ei kasutata rasedatel, imetavatel emadel ja lastel, sest loomkatsetes on leitud kõhrekahjustusi.

Rasedus – klass C.

Annustamine. Täiskasvanutele p/o 0,5–0,75 g kaks korda ööpäevas. Raskete infektsioonide raviks i/v infusioonina 30–60 minuti jooksul 200–400 mg kaks korda ööpäevas. Kreatiniini kliirensi puhul alla 50 ml/min kasutatakse väiksemaid doose. Fluorokinoloonide kasutamine < 16 a. lastel ei ole ametlikult lubatud.

Preparaadid

BACTIFLOX

CIFLOXINAL

CIPRINOL

CIPROFLOXACIN

UFEXIL
Ofloksatsiin (ofloxacin)

Toimespekter. Chlamydia trachomatis, Escherichia coli, Klebisella, Mycobacterium avium-intracellulare, Mycobacterium fortuitum, Neisseria gonorrhoeae, Proteus, Staphylococcus saprophyticus.

Näidustused. Ofloksatsiinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioon: klamüdioos, gonorröa, vaagnapiirkonna infektsioon naistel (kombinatsioonis teiste antibiootikumidega), komplitseeritud uroinfektsioon, gramnegatiivne naha- ja pehmete kudede infektsioon.

Kõrvaltoimed. Vt tsiprofloksatsiin.

Annustamine. Täiskasvanutele p/o 0,2–0,4 g 2 korda ööpäevas. Kreatiniini kliirensi puhul alla 50 ml/min vähendatakse doosi ja manustatakse üks kord ööpäevas. Lastel ofloksatsiini ei kasutata.

Preparaadid

MEDOFLOXINE

OFLOXIN

TARIVID
Levofloksatsiin (levofloxacin)

Toimespekter. Vt tsiprofloksatsiin. Lisaks sellele: Streptococcus pneumoniae, Chlamydophila pneumoniae, Chlamydophila psittaci, Mycoplasma pneumoniae.

Näidustused. Pneumoonia, sinusiit, komplitseeritud uroinfektsioon, gramnegatiivne naha- ja pehmete kudede infektsioon.

Kõrvaltoimed. Vt tsiprofloksatsiin.

Annustamine. Täiskasvanutele p/o või i/v 0,25–0,75 g üks kord ööpäevas. Kreatiniini kliirensi puhul alla 50 ml/min vähendatakse doosi ja manustatakse üks kord ööpäevas. Lastel levofloksatsiini ei kasutata.

Preparaadid

LEVOFLOXACIN

LEVOXA

LEVTRYX

TAVANIC

VELYXA

XYVELAM
Moksifloksatsiin (moxifloxacin)

Toimespekter. Vt tsiprofloksatsiin. Lisaks sellele: Streptococcus pneumoniae, Chlamydophila pneumoniae.

Näidustused. Pneumoonia, kroonilise bronhiidi ägenemine, sinusiit.

Kõrvaltoimed. Vt tsiprofloksatsiin.

Annustamine. Täiskasvanutele p/o või i/v 0,4 g üks kord ööpäevas. Kreatiniini kliirensi puhul alla 50 ml/min vähendatakse doosi ja manustatakse üks kord ööpäevas. Lastel moksifloksatsiini ei kasutata.

Preparaadid

AVELOX

4.12. Polümüksiinid

Polümüksiinid A-E on gramnegatiivsete bakterite rakumembraani toimivad katioonsed tsüklilised polüpeptiidantibiootikumid. Kliinilises praktikas on neist kasutusel polümüksiin B ja polümüksiin E (kolistiin).
Kolistiin (colistin)

Toimespekter.

Gramnegatiivsed aeroobid: Acinetobacter, Pseudomonas, Klebsiella, Enterobacter, Escherichia, Salmonella, Shigella, Citrobacter, Yersinia, Morganella, Haemophilus, Stenotrophomonas

Muud: Mycobacterium tuberculosis ja atüüpilised mükobakterid.

Kolistiin ei toimi: Burkholderia cepacia, Proteus, Providencia, Serratia, Edwardsiella, Brucella, gramnegatiivsetesse ja -positiivsetesse aeroobsetesse kokkidesse, grampositiivsetesse aeroobsetesse pulkbakteritesse ning anaeroobidesse.

Näidustus. Kolistiini kasutatakse teiste antibiootikumide suhtes resistentsete tekitajate poolt põhjustatud infektsioonide raviks.

Kõrvaltoimed. Nefrotoksiline (äge tubulaarnekroos) ja neurotoksiline (neuromuskulaarne blokaad, võib põhjustada hingamispuudulikkust). Rasedus – klass B.

Annustamine. 1 mg = 12 500 IU. Lastele ja täiskasvanutele kehakaaluga kuni 60 kg i/v 50 000–75 000 IU/kg ööpäevas jaotatatuna kolmeks võrdseks annuseks. Täiskasvanutele kehakaaluga üle 60 kg 1–2 000 000 IU kolm korda ööpäevas (max 6 000 000 IU).

Neerupuudulikkuse korral tuleb vastavalt kreatiniini kliirensile pikendada manustamisintervalli. Hemodialüüsil elimineerub osa kolistiinist, mistõttu pärast dialüüsi on soovitav manustada lisadoos.

Preparaadid

COLIMYCIN

4.13. Kuseteede infektsioonide ravis kasutatavad antibiootikumid

Kuseteede infektsioonide ravis kasutatavad antibiootikumid on uriinis kontsentreeruvad ained, mille ohutute annuste kasutamisel ei teki kudedes ja muudes kehavedelikes antibakteriaalseid kontsentratsioone. Nende peamiseks kasutamisnäidustuseks on äge mittekomplitseeritud uroinfektsioon, mis peamiselt piirdub fertiilses eas naiste tsüstiidi ja püelonefriidiga juhul, kui on välistatud rasedus ja kuseteede mehhaaniline obstruktsioon. Vt ka trimetoprim-sulfametoksasool (4.6).
Trimetoprim (trimethoprim)

Trimetoprimi iseseisva kasutamise näidustuseks on äge mittekomplitseeritud tsüstiit.

Toimespekter.

Grampositiivsed aeroobid: Staphylococcus saprophyticus

Gramnegatiivsed aeroobid: Escherichia coli

Näidustused. Trimetoprimile tundlike mikroorganismide põhjustatud äge mittekomplitseeritud tsüstiit.

Kõrvaltoimed. Nahalööve, hüperkaleemia. Megaloblastiline aneemia, neutropeenia ja trombotsütopeenia võivad tekkida seoses pikaajalise kasutamisega. Manustamine koos foolhappega kõrvaldab toime vereloomele.

Rasedus – klass C.

Annustamine. Trimetoprimi p/o doos täiskasvanutele on 100 mg kaks korda ööpäevas või 200 mg üks kord ööpäevas. Retsidiveeruva tsüstiidi korral profülaktiliselt 100 mg enne magamaminekut. Alla 12-aastastel lastel ei kasutata.

Preparaadid

TRIMETOP
Nitrofurantoiin (nitrofurantoin)

Toimespekter.

Grampositiivsed aeroobid: Staphylococcus saprophyticus, Enterococcus

Gramnegatiivsed aeroobid: Escherichia coli, Enterobacter, Klebsiella

Anaeroobid:

Pseudomonas ja Proteus on nitrofurantoiinresistentsed.

Näidustus. Äge mittekomplitseeritud uroinfektsioon.

Kõrvaltoimed. Sageli tekivad mao-sooletrakti ärritusnähud nagu iiveldus, oksendamine, anoreksia. Võib tekkida interstitsiaalne pneumoniit, polüneuropaatia, luuüdi kahjustus. Hepatotoksilisi reaktsioone ja allergilisi nahanähte esineb harvem.

Rasedus – klass B.

Annustamine. P/o täiskasvanutele 50–100 mg 4 korda ööpäevas, lastele 5–7 mg/kg ööpäevas, jaotatuna neljaks võrdseks annuseks. Eakate patsientide ravimisel on soovitav annust vähendada.

Retsidiveeruvate uroinfektsioonide profülaktikaks manustatakse 50–100 mg üks kord ööpäevas õhtuti. Kreatiniini kliirensiga <50 ml/min ei ole soovitatav kasutada, kuna neerupuudulikkuse korral ei saavuta uriinis toimivat kontsentratsiooni.

Preparaadid

NITROFURANTOIN
Norfloksatsiin (norfloxacin)

Toimespekter.

Grampositiivsed aeroobid: Staphylococcus saprophyticus

Gramnegatiivsed aeroobid: Escherichia coli, Enterobacter, Klebsiella, Proteus

Näidustus. Äge mittekomplitseeritud uroinfektsioon.

Annustamine. Täiskasvanutele tühja kõhuga 0,4 g kaks korda ööpäevas. Kui kreatiniini kliirens on alla 30 ml/min 0,4 g üks kord ööpäevas. Lastel norfloksatsiini ei kasutata.

Preparaadid

NOLICIN

Download 470.81 Kb.

Share with your friends: